Blogi

Jätkusuutlik ärinõustamine: RASKi parimad praktikad Impact Day laval

25.09.24

Uus normaalsus: ärinõustamine eeldab üha enam vastutustundlikku vaadet

04.09.24

Annika Vait: Põhipuhkuse kestvuse erinevus era- ja avalikus sektoris

08.04.24

Elvi Tuisk: arhitekti autoriõiguste eiramisel on oma hind

25.01.24

Mikk Ilves: advokaadibüroos on minu moto kõike proovida ja olla uuele avatud

29.11.23

Villy Lopman: riigikohtu lahendid täpsustavad raiet rohevõrgustiku alal

27.11.23

Liisa Eensoo: hea advokaat peab esmalt endaga hästi läbi saama ja terav püsima

16.10.23

Mis maksab kotka lend ja kes selle kinni maksab?

13.10.23

Mets ja raied, haruldaste liikide kaitse, roheenergiale üleminek, riigi kaitsevõime tugevdamine – meretuulepargid, Rail Baltic, Nursipalu – kõik need teemad kõnetavad ja samal ajal ka lõhestavad ühiskonda. Suurprojektidega seotud otsused vastavad riigi huvidele, aga samal ajal mõjutavad negatiivselt kellegi kodu või igapäevaelu. Kuidas tekkivad vaidlused lahendada, et suured otsused meid liidaks, mitte ei lahutaks, arutasime augustis Arvamusfestivalil toimunud RASKi korraldatud vestlusringis “Mis maksab kotka lend? Kes selle kinni maksab?”

Kas pean leppima sellega, et minu äri jäi teetööde tõttu seisma?

29.08.23

Tehisintellekt igapäevatöös appi: paljud kasutavad, vähesed reguleerivad

23.08.23

Kai Villemson: piiriüleste abielude lahutamine on paras õiguslik peavalu. Millele mõelda välismaalasega abielludes?

01.08.23

Piiriüleste suhete [õiguslikult] kirju maastik

18.05.23

Piiriülesed suhted pole ammu enam haruldus ning paljud inimesed leiavad tänapäeval endale kaaslase just mõne välisriigi kodaniku näol. Lisaks tavaliselt suhtes lahendatavatele küsimustele, peavad need inimesed leidma lisaks vastused ka küsimustele, mida on vaja selleks, et ühes riigis koos elada, kas, kus ja kuidas abielu vormistada või mis saab siis, kui eri riikidest pärit lapsevanemad otsustavad lahku minna. Vastused nendele küsimustele ei pruugi olla nii lihtsad kui võiks loota.

Tarmo Peterson ja Kristiina Padu: Saneerimisest võiks saada majandusraskustest väljumise kuldvõti

30.03.23

"Eesti ettevõtjad on seni tõsiste majandusraskuste ristteele sattudes valinud pigem pankrotti mineku kui saneerimise. Uuenenud seadus on aga loonud oluliselt paranenud võimalused ettevõtjat saneerimise kaudu päästa," kirjutavad RASKi maksejõuetuse valdkonna eksperdid Tarmo Peterson ja Kristiina Padu.  

Lisadokumendid pakkumuses võivad kaasa tuua pakkumuse tingimuslikuks lugemise

29.03.23

Kohtupraktika on kujundanud pakkuja hoolsuskohustuse väga kõrgeks, mistõttu lasub pakkujal kohustus, esitada pakkumus õigeaegselt, veenduda, et pakkumuse koosseisus esitatud dokumentide sisu vastab tõele ning pakkuja ka reaalselt esitab hankijale ettevalmistatud pakkumuse dokumendid, milles nõutud teave kajastub. Hoolsusmäära arvestades on seega pigem harvad olukorrad, milles pakkuja lisab pakkumuse juurde rohkem dokumente, kui hankija seda on hanketingimustes nõudnud. Kui selline olukord aga realiseerub, siis milline tähendus on sellistel dokumentidel ning kas hankijal on võimalik sellised dokumendid jätta lihtsalt kõrvale? 

Kas Sinu töölepingus on konkurentsipiirang korrektselt seatud?

14.03.23

Konkurentsipiirang on töösuhte sõlmimise kaudu paljudele tuttav termin, ent sellega kaasnevad detailid jäävad sageli vajaliku tähelepanuta. RASKi vandeadvokaat Keidi Kõiv ja advokaat Kai Villemson annavad selge ülevaate konkurentsipiirangu olemusest, ulatusest ja piiranguga kaasnevatest kohustustest.

Keidi Kõiv: riigihanke vaidlused kompavad tihti advokaadi võimete piire

07.02.23

RASKi riigihangete valdkonna juht Keidi Kõiv räägib riigihangetest niivõrd kirglikult, et veenab tõenäoliselt ära ükskõik kelle, et tema valitud valdkond on õigusmaastikul põnevaim. Pingetaluvuse panevad eriliselt proovile hankevaidlustega kaasnevad ülilühikesed tähtajad ja see on adrenaliiniotsijale just sobiv valdkond, kinnitab Kõiv.

Lõputu tants hankelepingute täitmisel – kes kannab riskid?

19.01.23

Riskide kaalumise vajadus omab muutunud turuolukorra tõttu ehitusvaldkonna riigihangetes pakkumiste tegemisel varasemast olulisemat rolli. Sel põhjusel on ka avalike vahendite kasutamise maht enam kui kunagi varem seotud sellega, kuidas on hankija otsustanud jagada poolte vahelised riskid lepingu täitmisel.

Marina Lapidus: lisaks paragrahvide tundmisele peab advokaat mõistma ka kliendi ärivaldkonda

09.01.23

Vandeadvokaat Marina Lapidus on RASKi absoluutne ehitus- ja kinnisvaraekspert. Nii põhjalikke teadmisi ehitusvaldkonnaga seonduvast õigusest nagu Marinal, on Eestis ette näidata vähestel. Lisaks pikale spetsialiseerumisele ehitus- ja kinnisvaraõigusele on Marina läbinud ka ehitusjuhi baaskoolituse ning oskab õigusküsimuste kõrval juhtida klientide tähelepanu probleemiga seotud teemadele projekteerimisest ehitusfüüsikani välja. “Ma näen järjest enam, et selleks, et klienti strateegiliselt nõustada, peab advokaat süvitsi tundma ja mõistma ka sektoriga seonduvat erialaspetsiifikat,” sõnab Marina veendunult.

Kai Villemson: kaugtöö on populaarne, aga sellega lõigatakse ka näppu

29.12.22

Kaugtöötamine muutub Eestis aasta-aastalt populaarsemaks. Statistikaameti andmetel kasutas eelmisel aastal kaugtöö tegemise võimalust ligikaudu 181 600 inimest. Novembris jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mille eesmärk on likvideerida kaugtöö õiguspärast korraldamist seni saatnud ebaselgus, kirjutab Kai Villemson.

Mis päästab loodust hoonete rajamisel – kinnisvaramaks, taaskasutus või päikesepaneel?

06.12.22

Ehituse ja renoveerimisralli energiakulukuse hindamisel on suur roll materjalide valikul ja uuenduslikel küttevõimalustel, kuid need valikud sõltuvad täna vahetult tellija uuendusmeelsusest, teadmistest kui ka rahakotist ja kompromissivalmidusest. Ehk hoopis kinnisvaramaks saab tulevikus olema see müks, mis veenab ühiskonna ja ehitussektori süsteemsemalt oma jalajäljele ja keskkonnamõjudele mõtlema?

Hankija poolt pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimine peab olema detailne

24.11.22

Viimaste aastate vältel on vaidlustus- ja kohtupraktikas jõudsalt arenenud praktika ja sellest tulenevad suunised, mis puudutavad esitatud pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli teostamist. Kohtute suuniste kohaselt, millised käesolevaks hetkeks ka rakenduspraktikas hankijate ning ettevõtjate soojalt vastu võetud, on hankijad pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli algatamisel kohustatud kõrvaldama kõik kahtlused ning see peab igakordselt toimuma sisulise kontrolli läbi. Sisulist kontrolli ei ole võimalik asendada ilmselguse testi või ettevõtja enda ärilistele kaalutlustele tuginedes, samuti on hankijatel keelatud usaldada pakkuja kontrollimatut vastust hankija selgitusnõudele.

Vandeadvokaat Andrei Svištš: pikkades kohtuprotsessides tuleb osata hinnata ka vahevõite

04.10.22

Ülikooliajal välistas vandeadvokaat Andrei Svištš enda jaoks “krimi” täielikult. Ja siin ta nüüd on, RASKi büroo üks noortest tähtedest, vöö vahel arvukalt positiivseid lahendeid Eesti kõige kõmulisematest krimimenetlustest!

Ramon Rask: tuhanded väikeettevõtjad võivad jääda universaalelektrita

03.10.22

Elektrienergia universaalteenus ei pruugi olla praeguse seaduse teksti tõttu kõigile mikro- ja väikeettevõtjatele võrdselt kättesaadav, kirjutab advokaadibüroo RASK partner ja energeetika valdkonna juht Ramon Rask Äripäevas.

Tööõigus muutub. Kas ja mida peab tööandja sellega seoses tegema?

26.07.22

Käesoleval aastal rakenduvad mitmed muutused teiste seaduste kõrval ka pikalt kaasajastamist oodanud töösuhetega seonduvates regulatsioonides. Kui meediast leiab täna hulgaliselt kajastusi näiteks osas, millised muudatused töölepinguseaduses ees ootavad, jääb ettevõtjatele aga tihti siiski lõpuni selgusetuks see, kas eesootavad või juba toimunud muudatused nõuavad ka tööandjate poolt personalidokumentide ülevaatamist ja ajakohastamist. Lühike vastus küsimusele on „Jah“.

Makseraskustest väljumise uued tuuled. Kriisiaja ettevõtete kolm valikut.

07.07.22

Täna pole ettevõtjat, kes ei vaataks suure mure ja teadmatusega sügise poole. Mis saama hakkab, keegi täpselt ei tea. Usk prognoosidesse on ammu kadunud – nii muutuvates oludes ei pea need enam paika ja seda juba pikemat aega. Ülemaailmne kriisiolukord, kõrgustes rokkiv inflatsioon ja vähenevad tarbimismahud ei tõota head – selged märgid eesseisvast kriisist. Suvi elatakse päikeseenergia toel kuidagi üle, kuid mis saab sügisel? Võimalike makseraskustega toimetulek on õnneks siis juba märksa lihtsam tänu juulis jõustunud kapitaalselt remonditud saneerimisseadusele.

Vabavaraga maailma vallutama?

06.06.22

Tänapäeval tullakse iga päev turule sadade, kui mitte tuhandete äppide ja tarkvaralahendustega. Paljud neist on tasulised, kuid leidub ka ettevõtlikke tarkvaraarendajaid, kelle soov on, et nende poolt loodu jõuaks palju rohkemate inimeste kasutusse ja koguks tuntust üle maailma. Selle saavutamiseks on võimalik anda oma tarkvara kasutusse vabavaralitsentsi alusel. Ka Eestis on vabatarkvara väga levinud, sealhulgas on loodud vabavara koondavaid veebilehti kui ka korraldatud vabavaratalguid.

Vandeadvokaat Karl Erik Esko: advokaadibüroos on töid, mida startupis kunagi kogeda ei saa 

25.05.22

Vandeadvokaat Karl Erik Esko on RASKi advokaadibüroos teinud muljetavaldavat karjääri ja teeninud oma põhjalikkuse ja detailsusega klientide lojaalsuse ja usalduse. Finantseerimise ja tehnoloogia valdkondade kaasjuhiks tõusnud Esko tunnistab, et sattus RASKi suhteliselt juhuslikult, aga millegipärast toimetab siin juba üheksandat aastat. Karl Erik räägib intervjuus lähemalt, mis eristab tema arvates õigusalast tööd advokaadibüroos ja startupis ning millist rolli mängivad advokaadibürood Eesti tehnoloogiasektori eduloo kujundamisel.

Kas rahvakohtunik on kohtusüsteemi tugevdaja või õõnestaja? 

20.05.22

Suurtesse kohtuprotsessidesse kaasatud rahvakohtunikel ei pea tänaste nõuete kohaselt olema isegi põhiharidust ning nad ei pea läbima julgeolekukontrolli. Kas rahvakohtunik on Eesti õigussüsteemis erapooletu kohtupidamise garant või hoopis kohtusüsteemi õõnestaja, küsib arvamusloos advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Andrei Svištš.

“Oluline lepingurikkumine” kui hankemenetluse hapu viinamari - mis muutub ettevõtja jaoks äsja vastu võetud riigihangete seadusega?

29.04.22

Kui 2017. aastal vastu võetud riigihangete seaduses jõustus hankija õigus kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või mitmeid hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi, siis tekitas see just ehitusettevõtjates üksjagu ärevust. Ilma ühegi tõrketa ehitustöövõtulepingu täitmine on praktikas lihtsalt sama harv nähtus kui Väike Venna tembud ilma Karlssonita tuntud Astrid Lindgreni lasteraamatust.

Marina Lapidus selgitab: Kas teises riigis käimasolev sõda peatab ehituslepingute täitmise?

07.04.22

Viimasel ajal on meedias järjest rohkem hakanud kõlama väljend „vääramatu jõud“. Kui varasemalt mainiti vääramatut jõudu COVID-19 pandeemia kontekstis, siis täna seoses Ukrainas puhkenud sõjaga ja enamasti ehitusvaldkonnaga seonduvalt. Kas teises riigis toimuv sõjategevus automaatselt tähendab vääramatu jõu olukorda ja võimaldab Eestis ehitust seisma panna? Kas vääramatu jõule tuginemine on üldse õige abivahend keeruliseks muutunud olukorrast välja pääsemiseks? Vastamiseks nendele küsimustele on oluline eelkõige aru saada, mis tagajärjed toob kaasa vääramatu jõule tuginemine - kas lepingupool selliseid tagajärgi soovibki ja kas üleüldse on tegemist vääramatu jõuga.

Ebaõiglaselt koormav hankeleping - kas kanda kahjum või riskida lepingu rikkumisega?

02.11.21

Riigihangetes on peaaegu alati olulisimaks komponendiks hind. Aasta aastalt on aga konkurents riigihangetes ning seda eriti ehitustööde riigihangetes tihenenud. See on toonud kaasa ettevõtjate poolt pakkumuses arvestatava kasumimarginaali tagasihoidlikkuse. Kui lisada väikesele marginaalile ligi 6 kuud väldanud järjepidev ehitusmaterjalide hinnatõus koos energiahindade kiire kasvuga, on paljud hankelepinguid sõlminud ettevõtjad põhjendatult mures, kas lepingu täitmine ja algselt pakutud hinnas ehitustööde lõpule viimine ilma märkimisväärse kahjumita üldse reaalne on.