Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Villy Lopman tutvustas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi seminaril „Rohevõrgustiku toimimine ja kaitse – kuidas edasi?“ olulisi nüansse rohevõrgustikuga seotud riigikohtu lahenditest.
Pretsedenti loov riigikohtu lahend sündis septembri lõpus ning sellega tunnistati keskkonnaameti automaatraieload õigusvastaseks. Vaidlus riigikohtus keskendus põhimõttelisele küsimusele, kas keskkonnaamet peab ühe rohevõrgustiku eest vastutava asutusena süvenema metsateatiste menetlemisel sellesse, mis on rohevõrgustiku eesmärk ja et see jääks pärast raiet tervikliku süsteemina püsima.
„Kinnitust sai, et raielubasid väljastades tuleb sellega arvestada ja mõelda rohevõrgustikule. Samas ei ole see ainult keskkonnaameti, vaid eelkõige ka riigi ja kohaliku omavalitsuse mure, sest viimased vastutavad samuti selle eest, et üldplaneering oma tingimustega oleks rohevõrgustiku alas elluviidav ja arusaadav,“ lisas Lopman.
Seega on väga olulisel kohal just keskkonnaameti ja kohalike omavalitsuste omavaheline suhtlus, sest rohevõrgustikku puudutavad otsused peaks olema tehtud planeeringute tasandil. „Üldplaneeringud peavad andma selguse. Kui seal on jäänud midagi riigil või omavalitsusel tegemata, siis järgmisena saab olukorda päästa keskkonnaamet, kes otsustab, kas raie on rohevõrgustiku tingimustega kooskõlas või vastuolus.“
Riigikohtu lahendi mõte pole Lopmani sõnul olemasolevat süsteemi lammutada, vaid luua õigusrahu, et minna olemasoleva süsteemi parandamisega edasi. Lahendist on tema sõnul oluline kaasa võtta teadmine ja kinnitus, et rohevõrgustik on süsteem, mis peab säilima pärast raietega sekkumist. „Seega peab keegi jälgima ja tagama, et pärast esimest, kümnendat, aga ka tuhandendat eraldiseisvat raiet süsteem püsima jääb,“ ütles Lopman seminaril. See aga ei tähenda, et raied rohevõrgustiku alal peaks raiete jaoks automaatselt lukku minema.