Kaugtöötamine muutub Eestis aasta-aastalt populaarsemaks. Statistikaameti andmetel kasutas eelmisel aastal kaugtöö tegemise võimalust ligikaudu 181 600 inimest. Novembris jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mille eesmärk on likvideerida kaugtöö õiguspärast korraldamist seni saatnud ebaselgus, kirjutab Kai Villemson.
Kaugtöö on küll levinud, aga selle erisusi arvestav regulatsioon Eestis seni puudus. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate nõuete täitmise järgimine igas tööga seotud olukorras on tööandjale olnud äärmiselt keeruline.
Värske seadusemuudatuse kohaselt kohustub tööandja järgima kaugtööle kohalduvaid erisätteid ning muus osas tagama töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate nõuete täitmise viisil, mis on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik.
Otsus kaugtöö lubamisest sündigu riskianalüüsist
Muudetud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööandja kohustatud korraldama kaugtöökoha riskianalüüsi, milline nõue on nüüd selgelt sätestatud. Riskianalüüsi koostamisel selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele. Tuvastatud riskid tuleb kajastada riskianalüüsi tegevuskavas, teavitada neist töötajat ning juhendada, kuidas riske ennetada või neid maandada.
"Muudetud töötervishoiu ja tööohutuse
seaduse kohaselt on tööandja kohustatud
korraldama kaugtöökoha riskianalüüsi."
Riskianalüüs koostatakse tavaliselt küsimustiku vormis või teostatakse kohapeal. Välistatud ei ole kaugtööga seotud riskide kajastamine riskianalüüsis üldistatud kujul. Küsimustiku korral annab töötingimustest ning -keskkonnast ülevaate töötaja ning tööandjal puudub üldjuhul võimalus anda kaugtöökoha riskidele omapoolne objektiivne hinnang.
Kohapeal riskianalüüsi tegemise korral on oluline silmas pidada, et töötajal on õigus kodu puutumatusele, millest tulenevalt peab töötaja kodus tehtavale riskianalüüsile eelnema töötaja kirjalik nõusolek. Kui tööandja on veendunud, et soovib riskianalüüsi kohapeal läbi viia, peab selline nõue olema aga põhistatud. Eelkõige on oluline leida tööandja ja töötaja vahel ühine keel, kuidas tööandja kaugtöökoha tingimustest ning riskidest ülevaate saab.
Tööandja on kohustatud veenduma, et töötaja oskab juhendamise järgselt kaugtöökohaga seotud riske iseseisvalt tuvastada ning riskidest tulenevat ohtu maandada. Seejuures ei ole töötaja juhendamise kohustus tööandja jaoks ühekordne, vaid seda tuleb teha kaugtöökoha puhul vastavalt vajadusele.
tuleb tööandjal tähelepanu pöörata töö tegemise
asukohariigile ka maksuaspektist."
Mida jälgida kokkuleppe sõlmimisel?
Töötaja kaugtööle lubamiseks ei piisa üksnes riskianalüüsi tegemisest ning töötaja juhendamisest. Kuigi töötajal on õigus paindlikke töötingimusi nõuda, mis võib hõlmata endas ka kaugtöö tegemise võimalust, peavad pooled töötaja kaugtööle lubamiseks saavutama kokkuleppe. Kui tööandja ja töötaja on kaugtöö võimaldamise osas ühisel seisukohal, tuleb kaugtöö kokkulepe ka kirjalikult fikseerida.
Kokkuleppes tuleb tähelepanu pöörata kaugtöö tegemise koha fikseerimisele. See on oluline, sest kasvamas on trend, kus tööd tehakse kaugtöö vormis erinevates kaugtöökokkuleppes fikseerimata kohtades.
Töötamine kohvikus, kaugliinibussis või välismaal, kui sellises kaugtöökohas on pooled kokkuleppe saavutanud, ei välista aga töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste kohaldumist.
Välismaal töötava inimese puhul tuleb tööandjal tähelepanu pöörata muu hulgas töö tegemise asukohariigile ka maksuaspektist, kuivõrd pikaajalisel välismaal viibimisel võivad töötajale kohalduda mõne teise riigi maksud. Vähemoluline pole kokkuleppe saavutamine ületunnitöö tegemise lubatavuse, tööaja, tööajaarvestuse pidamise korra või konfidentsiaalsuskohustuse järgimise osas.
Kokkuleppes on muuhulgas hädavajalik adresseerida, millal ja kuidas on töötaja kohustatud riskianalüüsiga kaetud töötingimustes või töökeskkonnas toimuvatest olulistest muutustest tööandjat teavitama. See on oluline, sest trahv juriidilisele isikule nõuetele mittevastava töökeskkonna puhul on kuni 32 000 eurot.
Samuti on tööandjal kaugtöö korral kohustus juhendada töötajat ohutu töökeskkonna kujundamisel ning selle saavutamiseks võivad pooled kokku leppida kaugtöökoha sisustamise või muude kulude katmises tööandja poolt. Kui tööandja kannab töötaja kaugtöökohaga seotud kulud, mis ei ole tööks vajalikud, võib olla tegemist erisoodustusega.
Kodukontoris töötamiseks vajalikud vahendid ja sisustus peavad seega olema mõeldud ainult tööga seotud ülesanneteks. Vastasel juhul võib tööandja olla kohustatud maksma neilt kõrgendatud makse.
Seega on kaugtöökokkuleppes palju, millele tähelepanu pöörata. Kuigi üldiselt ei vabasta töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused tööandjat asjakohasest vastutusest, on kaugtöö korral siiski teatud juhtudel võimalik tööandjal vastutusest vabaneda. Pikemas vaates on kaugtöö populaarsust arvestades oluline, et igal tööandjal tekiks selge tegevuskava, kas ja kuidas kaugtööd oma ettevõttes rakendada ning et pooled jõuaksid enne kaugtöö lubamist olulistes tingimustes kokkuleppele.
Kai Villemson on rahvusvahelise kogemusega advokaat, kes spetsialiseerunud lepinguõigusele, vaidluste lahendamisele ning tehnoloogia sektori nõustamisele.
Kai on üks väheseid Eestis tegutsevaid õiguseksperte, kes omandanud vandeadvokaadi standardile vastava kutsetunnistuse USA-s. Kai on praktiseerinud advokaadina USA erinevates advokaadibüroodes kokku üle 5 aasta, omandanud vandeadvokaadile vastava kutsestandardi New Jersey osariigi jurisdiktsioonis ning töötanud kohtujuristina ka Camdeni kõrgemas kohtus.