Ilmselt on kõigile teada Eesti regulatsioon, mille kohaselt on töölepingu alusel töötavate töötajate põhipuhkuse minimaalseks kestvuseks 28 kalendripäeva ning avaliku teenistuse seaduse alusel avalikus teenistuses oleval ametnikul 35 kalendripäeva. Viimasel ajal on tõusetunud küsimus sellise erinevuse põhjendatusest.
Tõenäoliselt tuleb era- ja avaliku sektori põhipuhkuse kestvuse erinevus võrreldes varasemaga nüüd veelgi rohkem päevakorda, sest Rahandusministeerium on koostanud avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis näeb muu hulgas ette, et edaspidi on lisaks ametnikele ka riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuse kestus 35 kalendripäeva.
Näiteks Eesti suurima ettevõtjatest liikmete arvuga Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on varasemalt seadnud senist töötajate ja ametnike põhipuhkuste erinevuse põhjendatust kahtluse alla ning ka uuele Rahandusministeeriumi plaanitavale muudatusele väga selgelt vastumeelt avaldanud. Koja poolt Vabariigi Valitsusele 27.03.2024 saadetud pöördumises avaldatakse arvamust, et nii ametnike kui ka ametiasutuse töötajate põhipuhkus peaks olema sarnaselt erasektori töötajatele minimaalselt 28 kalendripäeva, mida iga ametiasutus saab soovi korral pikendada, kui selleks on kaalukad põhjused. Seega ettevõtjate esindusorganisatsioon leiab, et nii era- kui avalikus sektoris peaks kõigile olema ühtemoodi üldreeglina võimaldatud minimaalset põhipuhkust 28 kalendripäeva.
Autori hinnangul ei tähenda igasugune erinevus loomulikult automaatselt diskrimineerimist, kuid enne eelnõuga edasiminekut vajaks see kindlasti põhjalikku õiguslikku analüüsi. Lisaks tundub, et Eesti ühiskond on valmis nii diskussiooniks kui ka õiguslikud arengud abiks analüüsimaks, kas era – ja avaliku sektori erinevad minimaalsed põhipuhkuse kestvused on tänapäeval enam ühiskondlikult vajalikuks peetavad ning võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja 27.03.2024 Vabariigi Valitsusele saadetud pöördumist saab lugeda SIIT.