Makseraskustest väljumise uued tuuled. Kriisiaja ettevõtete kolm valikut.

Millised on raskustes ettevõtja võimalused? Ettevõtete maksejõuetusega toimetulekuks on kaks peamist viisi – püsiva maksejõuetuse korral klassikaline likvideeriv pankrotimenetlus ja ajutiste raskuste või tulevikus tekkiva maksejõuetuse puhul ettevõtte päästmisele suunatud saneerimine. Pankroti korral kogutakse nõuded võlgniku vastu kokku, üldjuhul varad müüakse ja ettevõtja tegevus lõpetatakse. Nõuete rahuldamisprotsendid on marginaalsed, ulatudes 10-20% kanti ja seda vähest tuleb oodata aastaid.

Elupäästev võlgade ümber kujundamine

Kas saneerimine on parem alternatiiv? Jah, kui asjadel ei lasta lõplikult hapuks minna, siis on see nii ettevõtjale kui tema võlausaldajatele parem lahendus. Saneerimismenetlus pakub ettevõtjale võimaluse ületada makseraskused ja säilitada seejuures ettevõte. Sisuliselt korraldatakse saneerimisnõustaja abiga ümber ettevõtte majandustegevus ja kujundatakse ümber ka tema võlad. Võlgade vähendamine ja ajatamine on selles protsessis elupäästvaks abiks.

Ka võlausaldajatele on saneerimine enamikel juhtudel tulemuslikum ning kindlasti mitte halvem kui pankrot, kuna ka selles menetluses peab võlausaldaja saama vähemalt sama palju kui pankroti puhul. Vahel on saneerimise kasuks otsustamise puhul keeruline võlausaldajate vastuseis, kes tahavad kiiret lõpplahendust ja loodavad seda liigagi entusiastlikult pankrotimenetlusest. Saneerimise läbiviimine eeldab küll kreeditoride toetust, kuid sellega ei pea neist kõik nõus olema. Võlausaldajate enamuse tahtega - ja mõnikord ei pea olema sedagi - on võimalik siduda saneerimisega ka need kreeditorid, kes pole selle lahendusega nõus. Võlausaldajate skepsis tuleneb paljus siiski infopuudusest ja usaldamatusest. Ja need mõlemad on parema koostöö puhul ületatavad.

Suurem läbipaistvus lisab partneri kohta infot

Seni kehtinud, 2009. aastal „turule lastud“ saneerimismenetlus oli mõeldud abikäeks eelmises majanduskriisis, kuid ometi loodetud saneerimisbuumi ei järgnenud. Veel enam - avalikkuses on laiemalt juurdunud oht, et saneerimist kasutatakse tihti ettevõtjate poolt pankroti edasilükkamiseks ja vähesegi järele jäänud vara võlausaldajate haardest väljaviimiseks, mitte ettevõtte päästmiseks. Saneerimiste arv on jäänud tagasihoidlikuks 20-30 aktiivse asjaga aastas ja edukalt lõppenud menetlusi selle numbri sees veel vähem. Tänavu 1. juulil jõustunud muudatused on suunatud seniste kitsaskohtade ületamisele.

Mis siis täpsemalt muutub? Kui seni oli võimalik, et võlausaldajad ja potentsiaalsed koostööpartnerid ei olnud saneerimisest teadlikud, siis nüüd saneerimise algatamise fakt avaldatakse. Selle plusspooleks on kindlasti suurem läbipaistvus kõigile mõjutatud osapooltele.

Hingetõmbeaeg ettevõtte päästmiseks

Oluline muudatus on ka raskustes ettevõtja senisest märksa suurem kaitse võlausaldajate eest – saneerimise õnnestumiseks on oluline, et ettevõtjal oleks piisav hingetõmbeaeg ümberkorralduste tegemiseks ja saneerimiskava läbirääkimiseks. Ja sel ajal ei peaks võlausaldajatel olema võimalik nõudeid sisse nõuda ja tagatisi realiseerida. Ja nüüd see nii ka on. Ettevõtja suhtes algatatud kohustusi välja nõudvad täitemenetlused peatuvad saneerimise ajaks. Lisaks on võimalik peatada ka muud taolised nõuded, näiteks tagatiste realiseerimised (nt üürileandja pandiõigus), peatada kohtumenetlused, tühistada juba seatud hagi tagamised ja arestid, kui see on vajalik saneerimise läbiviimiseks.

Oluline uuendus seisneb selles, et saneerimise õnnestumiseks ei tohi võlausaldajad lõpetada ega keelduda nende lepingute täitmisest, mis on raskustes ettevõtja majandustegevuse jätkamise seisukohalt kriitilised. Põhjalikult on remonditud saneerimiskava vastuvõtmise ja kinnitamise reegleid, mis ühelt poolt peaks ära hoidma tänasest praktikast halvad näited, kus saneerimiskava kinnitamise üle vaieldakse aastaid. Teisalt võimaldab see ettevõtjatel ületada kergemini võlausaldajate vastuseisu neil juhtudel, kui saneerimine oleks kõiki arvestades parim lahendus.

Ettevõtte riskide maandamine päästab uppumisest

Kui seni oli saneerimismenetlust võimalik kasutada võlanõudjaid kahjustavate tehingute tühistamise tähtaegadest möödahiilimiseks, siis nüüd seda enam teha ei saa. Lisaks on piiratud vaidlustamise võimalusi ja lühendatud kaebetähtaegu, mis kokkuvõttes peaks tagama oluliselt kiirema menetluse. Senisest suurem paindlikkus võimaldab vajadusel saneerimiskava muuta.

Kuid kas seadusest üksi piisab? Eestil on igati moodne saneerimismenetlus. Seaduse taha saneerimiste õnnestumine ei jää. Ükski maksejõuetusmenetlus ei ole samas imeravim. Ka uue, oluliselt parenenud regulatsiooniga ei saa raskustes ettevõtja ega tema võlausaldajad lootma jääda vaid hea seaduse abile. Igal ettevõtjal tuleb esmalt endal hea seista, et tema riskid on koostööpartneri suhtes võimalikult maandatud ja tagatud. Tasub läbi mõelda, milline on tegevuskava juhuks, kui oluline koostööpartner või oluline osa neist satub raskustesse. Ja mida on võimalik täna ära teha, et riskid oleks paremini hallatud. Uppuja päästmine on ikkagi esmalt ja jäädavalt uppuja enda asi. Seda ei maksa unustada.

Samas on oluline mõista ka seda, et kui tarneahelast ühe osalise makseraskused on platsis, siis see ei ole ainult raskustesse sattunud võlgniku mure, vaid kõigi ühine probleem, mis vajab lahendamist.

Saneerimine on kõigile kordades kasulikum

Enamikel juhtudel ei ole mõistlik lahendus võlgniku pankrotti ajamine, vaid kõigile osapooltele on kordades kasulikum saneerimine. Kuid saneerimise õnnestumiseks on oluline kõigi osapoolte suunatus koostööle. Nii nagu äri kasvatamine on koostöö, on seda ka makseraksuste ületamine. Just selliselt mõeldes - makseraskuste ületamisest kui koostööst – on võimalik mõtestada ümber maksejõuetusega toimetulekut. Ehk luua muutus, mis on kasulikum kõigile ja säilitab või ka loob väärtust.

Samas on just sellise koostöö puudumine suurim takistus ja see on mõistetav - kui lubadusi pole täidetud ja usaldus on kannatada saanud, siis on igasugune koostöö keeruline. Kuid emotsioonid tuleb kõrvale jätta. Ja võib-olla on tänastes turbulentsetes oludes kõigil valmidust rohkem koostööpartneri ebaõnnestumist ja esialgsete lubaduste murdmist mõista. Sellise koostöö nimel tasub pingutada.

Võlgnikult eeldab see eelkõige läbipaistvust, avatust ja ausust võlausaldajatega suhtlemisel ja seda võimalikult varajases raskuste tekkimise etapis. Võlausaldaja võiks koostöö nimel olla valmis leppima teatud või isegi olulises ulatuses järeleandmisetega ehk valmidust osa võlast maha kirjutada. See saab sündida siis, kui võlausaldajad teadvustavad sellise koostöö kasulikkust – võrreldes pankrotimenetlusega on nad saneerimise õnnestumise korral kordades paremas seisus, rääkimata sellest, et enda äri säilitamise või kasvatamise seisukohalt oluline klient või koostööpartner jääb alles.



Tarmo Peterson on Advokaadibüroo RASK partner ja Eesti üks tugevamaid advokaate vaidluste ja maksejõuetuse valdkonnaga seotud õigusküsimuste lahendamisel.  Samuti on Tarmo hinnatud koostööpartner riigi jaoks, kes on koostöös Maailmapangaga kaardistanud Eesti maksejõuetus- ja pankrotimenetluse kitsaskohti ning on osalenud ka Eesti maksejõuetusseaduste revisjonil, aidates riigil valmistada ette uusi seadusmuudatusi saneerimismenetluse efektiivsuse tõstmiseks.

Tarmo Peterson on Eesti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ning üleeuroopalise maksejõuetusõiguse eksperte koondava INSOL Europe liige.