Piiriüleste suhete [õiguslikult] kirju maastik

Piiriülesed suhted pole ammu enam haruldus ning paljud inimesed leiavad tänapäeval endale kaaslase just mõne välisriigi kodaniku näol. Lisaks tavaliselt suhtes lahendatavatele küsimustele, peavad need inimesed leidma lisaks vastused ka küsimustele, mida on vaja selleks, et ühes riigis koos elada, kas, kus ja kuidas abielu vormistada või mis saab siis, kui eri riikidest pärit lapsevanemad otsustavad lahku minna. Vastused nendele küsimustele ei pruugi olla nii lihtsad kui võiks loota.

Kas, kus ja millal abielluda?

Kui suhtes on eri riikidest kodanikud, tekib enamasti esimesena arutelu selle üle, kus hakatakse koos elama. Kuigi abiellumise kohustust ei ole, võimaldab abiellumine eri riikidest kodanikel tihtilugu lihtsamalt ja kiiremalt välismaalasest abikaasale elamisluba taotleda. Kuid ka sellisel juhul võib see protsess aastaid aega võtta. Näiteks võib tuua Ameerika Ühendriigid, kuhu niisama elama minemiseks elamisloa taotlemine on pea võimatu missioon ning abikaasale elamisloa taotlemine võib seal aastaid aega võtta. Eestis võtab sama protsess aega üldjuhul üksnes kuid.

Tähelepanu tuleks pöörata ka asjaolule, et tingimused, kes ja millal võivad abielluda ehk abielu sõlmimise eeldused erinevad riigiti. Erinev on näiteks see, kui vanalt võib isik abielu sõlmida või millised dokumendid peab välismaalasest abielluja esitama. Eestis abielu sõlmida sooviv välismaalane peab näiteks esitama oma koduriigis välja antud abieluvõimetõendi ehk teisisõnu näitama, et tema elukohariigi õiguse järgi ei ole Eestis abielu sõlmimiseks takistusi.

Samuti tuleks paaridel läbi arutada, kuidas näevad nad ette nende suhte finantspoolt, seda olenemata sellest, kas on plaanis abielluda või kas abiellujad on eri riikide kodanikud või mitte. Mõistlik oleks sõlmida abieluvaraleping, mis sätestab täpselt, mis vara kellelegi kuulub või hakkab kuuluma, kuidas ühisvaraga tehinguid võib teha ning kas ja kuidas toimub kulutuste hüvitamine. Abieluvaralepingu sõlmimisel tuleks kindlaks teha, et abikaasaga uude riiki kolides loetakse sõlmitud abieluvaralepingut ka selles riigis kehtivaks.

Kokkvõttes, tuleks paaridel esmalt läbi arutada, millised on nende võimalused koos elamiseks ning kas ühes või teises riigis koos elamist on mõistliku aja jooksul võimalik teostada, samuti, kuidas nad näevad ette suhte finantspoolt.

Mis saab siis, kui Ameerika unelm muutub õudusunenäoks..

Kui vaadata statistikat, siis ligi pooled abieludest Eestis lõppevad lahutusega. Aga nagu ka abielu sõlmimisel, tuleb ka lahtumisel esmalt kindlaks teha, kas esinevad abielu lahutamise eeldused. Euroopa Liidus saab lahutada riigis, kus mõlemad abikaasad elavad või viimati koos elasid. Samuti  riigis, kus teine abikaasa elab või riigis, kus teie elate, eeldusel, et olete selle riigi kodanik. Seega oleneb avalduse esitamise koht suuresti kodakondsusest ning elukohast, mitte sellest kus abielu sõlmiti. Lisaks võib siseriiklikul tasandil olla määratud, mis põhjusel võib lahutust otsida – selleks võib olla näiteks vägivald, kooselu lõppemine või petmine. Ühes Euroopa Liidu liikmesriigis vormistatud abielulahutust tunnustatakse teistes liikmesriikides automaatselt – midagi muud selleks teha ei ole vaja.

Eestis saab abielu lahutada nii perekonnaseisuametis, notari juures kui ka kohtus. Kusjuures, mitte kõik riigid ei ole seda teed läinud, et võimaldada inimestel asjad lihtsalt ja kiirelt juriidiliselt korda ajada. Näiteks saab USAs lahutada üldjuhul üksnes kohtu kaudu, isegi kui pooltel on abielu lahutamise ja vara jagamise osas kokkulepe. See aga maksab raha ja võtab aega.

Aga kui mängus on ka lapsed?

Peavalu võib tekitada ka kooselu lõppemisel ühiste laste hooldusõiguslikud ja elatise maksmise küsimused, kui teine vanem peaks välisriigis elama. Silmas tuleb pidada, et lapse hooldusõiguse üle otsustab lapse hariliku viibimiskoha kohus. Ei saa välistada, et riik muutub lapse harilikuks viibimiskohaks kohe pärast lapse riiki saabumist, nt juhul, kui vanemad on kokku leppinud, et perekond asub sellesse riiki elama. Üldjuhul võtab kohus „lapse hariliku viibimiskoha“ üle otsustamisel arvesse erinevaid asjaolusid, muuhulgas kus seda, kus käib laps koolis või lasteaias, kus on ta sõbrad või kus ta regulaarselt arstil on käinud.

Laste kasvatamisega kaasnevad ka kulutused. Kuigi kõige mõistlikum lahendus elatise saamiseks oleks poolte vahel selles osas kokkuleppele jõudmine, on iga aasta sajad vanemad sunnitud lapse nimel kohtusse elatishagi esitama. Aga ka elatise väljamõistmisel kohtu poolt võivad tekkida probleemid, kuidas saada teises riigis elava vanema käest elatis reaalselt ka kätte.

Teatud juhtudel ulatab abistava käe justiitsministeerium, kelle poole võib pöörduda avaldusega välisriigis täitemenetluse alustamiseks. See, kas Justiitsiministeerium saab välisriigi võlgnikult elatise saamiseks abi pakkuda, sõltub sellest riigist, kus võlgnik elab ning sellest kas see riik on liitunud „Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise“ konventsiooniga. Kui aga võlgnik elab riigis, mis ei ole eelnimetatud konventsiooniga liitunud, nagu Venemaa, tuleb iseseisvalt pöörduda selle välisriigi kohtutäituri poole taotlusega alustada täitemenetlust. Samuti tuleb pöörduda Eesti kohtutäituri poole ja volitada neid elatist vastu võtma.