Uudised
Villy Lopman: maaomanikul ja kohalik elanikul on õigus vaidlustada kõrgema taseme planeeringut
Villy Lopman: maaomanikul ja kohalik elanikul on õigus vaidlustada kõrgema taseme planeeringut
Eile, 14. märtsil tegi Riigikohus märkimisväärse lahendi seoses maaomaniku kaebusega üleriigilise teemaplaneeringu peale, millega valitsus pani 2022.a kevadel paika tuuleenergia arendamiseks sobivad piirkonnad Eesti mere- ja rannikualadel.
Kuigi Riigikohus jättis esitatud kaebuse läbi vaatamata, andis kohus ka selguse selles, et põhimõtteliselt on nii maaomanikel, keskkonnaühendustel kui näiteks kohalikel elanikel võimalik vaidlustada üleriigilisi planeeringuid. Seda põhjusel, et kui kõrgema tasandi planeeringutega seatakse riigi edasistele tegevustele ja valikutele kindlad põhimõttelised raamid, siis hiljem ei olegi selliste põhimõtteliste küsimuste vaidlustamine võimalik.
„Riigikohus andis antud lahendis olulisi juhiseid edasiste planeerimisalaste vaidluste jaoks. Täpsemalt loodi selguse, et inimestel on enda õiguste kaitseks võimalik vaidlustada ka kõrgema taseme planeeringuid, kui selles sisaldub mingi põhimõtteline otsustus,” selgitab RASKi partner Villy Lopman otsuse tähendust.
Käesoleval juhul määrati üleriigilise planeeringuga kindlaks tuuleenergeetika arendamiseks sobivad Eesti mere- ja rannikualad. Riigikohus ei nõustunud teiste kohtutega selles, et juba üksnes suure üldistusastme tõttu ei saa üleriigiline planeering põhimõtteliselt ühegi füüsilise isiku õigusi riivata nõnda, et tal tekiks kaebeõigus.
Varasemalt oli Lopmani sõnul vaieldav see, kas suurema üldistustasemega planeeringuid on üldse võimalik vaidlustada. „Riigikohus lahendas selle küsimuse ära ning seega puudub kõrgema tasandi planeeringute puhul kaebeõigust välistav üldreegel. Küll aga tuleb endiselt arvestada sellega, et vaidlustatav õiguste riive peab olema kohtu jaoks veenvalt ära näidatud. Antud juhtumis polnud see riive Riigikohtu seisukoha järgi piisavalt selge ega ka eeldatav,” selgitas Villy Lopman, RASKi keskkonna ja planeerimise valdkonna juht.
Kõnealuse Riigikohtu lahendiga saab tutvuda siin: https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-uleriigilist-planeeringut-saab-vaidlustada-ainult-inimene-kelle-oigusi-see
Kuigi Riigikohus jättis esitatud kaebuse läbi vaatamata, andis kohus ka selguse selles, et põhimõtteliselt on nii maaomanikel, keskkonnaühendustel kui näiteks kohalikel elanikel võimalik vaidlustada üleriigilisi planeeringuid. Seda põhjusel, et kui kõrgema tasandi planeeringutega seatakse riigi edasistele tegevustele ja valikutele kindlad põhimõttelised raamid, siis hiljem ei olegi selliste põhimõtteliste küsimuste vaidlustamine võimalik.
„Riigikohus andis antud lahendis olulisi juhiseid edasiste planeerimisalaste vaidluste jaoks. Täpsemalt loodi selguse, et inimestel on enda õiguste kaitseks võimalik vaidlustada ka kõrgema taseme planeeringuid, kui selles sisaldub mingi põhimõtteline otsustus,” selgitab RASKi partner Villy Lopman otsuse tähendust.
Käesoleval juhul määrati üleriigilise planeeringuga kindlaks tuuleenergeetika arendamiseks sobivad Eesti mere- ja rannikualad. Riigikohus ei nõustunud teiste kohtutega selles, et juba üksnes suure üldistusastme tõttu ei saa üleriigiline planeering põhimõtteliselt ühegi füüsilise isiku õigusi riivata nõnda, et tal tekiks kaebeõigus.
Varasemalt oli Lopmani sõnul vaieldav see, kas suurema üldistustasemega planeeringuid on üldse võimalik vaidlustada. „Riigikohus lahendas selle küsimuse ära ning seega puudub kõrgema tasandi planeeringute puhul kaebeõigust välistav üldreegel. Küll aga tuleb endiselt arvestada sellega, et vaidlustatav õiguste riive peab olema kohtu jaoks veenvalt ära näidatud. Antud juhtumis polnud see riive Riigikohtu seisukoha järgi piisavalt selge ega ka eeldatav,” selgitas Villy Lopman, RASKi keskkonna ja planeerimise valdkonna juht.
Kõnealuse Riigikohtu lahendiga saab tutvuda siin: https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-uleriigilist-planeeringut-saab-vaidlustada-ainult-inimene-kelle-oigusi-see