Uudised
Halduskohus tunnistas maksuintressi määra Põhiseadusega vastuolus olevaks
Halduskohus tunnistas maksuintressi määra Põhiseadusega vastuolus olevaks
Advokaadibüroo RASK advokaat Villy Lopman esindab klienti kohtuvaidluses, milles on põhiküsimuseks maksukorralduse seaduses sätestatud maksuintressi määra kooskõla Eesti Vabariigi Põhiseadusega.
Tallinna Halduskohus tegi täna otsuse juhtumis, kus ettevõtja oli vaidlustanud maksuintressi määra kooskõla Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Nimelt leidis ettevõtja, et temalt maksuhalduri intressinõudega nõutav maksuintress (0,06% päevas ehk 21,9% aastas) on liiga kõrge. Samuti rõhutas ettevõtja, et kuna tema poolt riigile tasutud maksuintressi käsitletakse veel ka ettevõtlusega mitteseotud kuluna, siis see maksustatakse omakorda tulumaksuga. Eeltoodu tulemusel kujuneb maksuintressi kui kõrvalkohustuse reaalseks aastaseks määraks koguni 26,28%. Kaebaja arvates oli temalt nõutav intress erilisel määral ebaõiglane veel seetõttu, et ta oli kõik maksud deklareerinud korrektselt ja tema suhtes ei oldud läbi viidud maksukontrolli. Maksuvõlg tekkis korrektselt deklareeritud maksude tasumisega viivitamise tõttu.
Tallinna Halduskohus analüüsis väga põhjalikult intresside olemust ja järeldas lõpuks, et maksukorralduse seaduse § 117 lg 1 tuleb jätta kohaldamata ja tunnistada põhiseadusevastaseks osas, milles see sätestab intressimääraks päevas üle 0,03%. Seega leidis kohus, et 0,06% asemel on Põhiseadusega kooskõlas intressimäär 0,03% päevas. Antud asjas tuleb tähele panna seda, et kehtiv regulatsioon on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks olukorras, kus maksukohustus tekkis isiku enda esitatud või parandatud maksudeklaratsiooni alusel, st ilma maksumenetlust läbi viimata.
Seoses maksunitressile lisanduva tulumaksuga märkis kohus täiendavalt, et käesolevas vaidluses ei olnud küll võimalik kontrollida tulumaksu regulatsiooni vastavust põhiseadusele, ent õigusselguse huvides tasuks seadusandjal tulevikus kaaluda maksuintresside ettevõtlustulust maha arvamise lubamist. Seda põhjusel, et vastasel juhul on maksukorralduse seaduses sätestatud intressimäär eksitav, kuna finantskoormus on tegelikkuses suurem (1,2 kordne intressisumma). See omakorda pole kooskõlas Riigikohtu poolt rõhutatud ideega maksusüsteemi läbipaistvusest.
Tallinna Halduskohus edastab järgnevalt asja Riigikohtusse, kus vaidluse lahendab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium.
Tallinna Halduskohus tegi täna otsuse juhtumis, kus ettevõtja oli vaidlustanud maksuintressi määra kooskõla Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Nimelt leidis ettevõtja, et temalt maksuhalduri intressinõudega nõutav maksuintress (0,06% päevas ehk 21,9% aastas) on liiga kõrge. Samuti rõhutas ettevõtja, et kuna tema poolt riigile tasutud maksuintressi käsitletakse veel ka ettevõtlusega mitteseotud kuluna, siis see maksustatakse omakorda tulumaksuga. Eeltoodu tulemusel kujuneb maksuintressi kui kõrvalkohustuse reaalseks aastaseks määraks koguni 26,28%. Kaebaja arvates oli temalt nõutav intress erilisel määral ebaõiglane veel seetõttu, et ta oli kõik maksud deklareerinud korrektselt ja tema suhtes ei oldud läbi viidud maksukontrolli. Maksuvõlg tekkis korrektselt deklareeritud maksude tasumisega viivitamise tõttu.
Tallinna Halduskohus analüüsis väga põhjalikult intresside olemust ja järeldas lõpuks, et maksukorralduse seaduse § 117 lg 1 tuleb jätta kohaldamata ja tunnistada põhiseadusevastaseks osas, milles see sätestab intressimääraks päevas üle 0,03%. Seega leidis kohus, et 0,06% asemel on Põhiseadusega kooskõlas intressimäär 0,03% päevas. Antud asjas tuleb tähele panna seda, et kehtiv regulatsioon on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks olukorras, kus maksukohustus tekkis isiku enda esitatud või parandatud maksudeklaratsiooni alusel, st ilma maksumenetlust läbi viimata.
Seoses maksunitressile lisanduva tulumaksuga märkis kohus täiendavalt, et käesolevas vaidluses ei olnud küll võimalik kontrollida tulumaksu regulatsiooni vastavust põhiseadusele, ent õigusselguse huvides tasuks seadusandjal tulevikus kaaluda maksuintresside ettevõtlustulust maha arvamise lubamist. Seda põhjusel, et vastasel juhul on maksukorralduse seaduses sätestatud intressimäär eksitav, kuna finantskoormus on tegelikkuses suurem (1,2 kordne intressisumma). See omakorda pole kooskõlas Riigikohtu poolt rõhutatud ideega maksusüsteemi läbipaistvusest.
Tallinna Halduskohus edastab järgnevalt asja Riigikohtusse, kus vaidluse lahendab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium.