Uudised

RASKi vandeadvokaat Keidi Kõiv kirjutab, kuidas viimased aastad on toonud üha enam juhtumeid, kus PRIA toetus jääb tingimuste kunstlikule täitmisele viidates välja maksmata või nõutakse see tagasi pärast taotluses toodud tegevuste elluviimist.

Kui kohtute lähenemine on sel teemal seni olnud pigem konservatiivne, siis möödunud aastal tegi Tartu Ringkonnakohus otsuse, mis nihutas taotleja äritegevusse sekkumisel PRIA tegevuse piire.

Esimese küsimusena oli vaidluse all asjaolu, kas toetustingimuste kunstlikuks täitmiseks võib kvalifitseeruda tegevus, kus projektitoetuse partneriks olev juriidiline isik on loodud toetuse taotlemiseks vahetult enne taotlemist. Kohus selgitas oma otsuses, et kui juriidiline isik (antud juhul sihtasutus) on loodud õiguspäraselt ja on päriselt tegutsev, siis ei ole kohane kasutada määratlust „kunstlik“.

Kohtu hinnangul ei muuda seda seisukohta ka toetuse saaja eesmärk luua uus juriidiline isik toetuse saamiseks. Seda põhjusel, et vaidlusaluse meetme puhul ei tulenenud ühestki õigusaktist keeldu juriidilisel isikul oma tegevust ümber korraldada ning luua teist juriidilist isikut, et partneritena tegutsedes toetust taotleda ning vastav projekt hiljem ka koos ellu viia.

Ringkonnakohus rõhutas, et toetustingimuste kunstliku täitmise etteheite tegemiseks peaks tulenema meetme määrusest ka vastav keelav säte. Sellega tuletati meelde haldusõiguslikku põhimõtet, et iga haldusakt on õiguspärane vaid kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas.

Taotlejatele ei saa seega teha etteheiteid tegevuste kohta, mis on kooskõlas kehtivate toetusmeetmete normidega – kõik PRIA etteheited peavad tuginema kehtival normil.

Loe täispikka artiklit Põllumehe Teataja artiklist.