Uudised
Kai Villemson selgitab: vabavara litsentsid – miks, kellele ning millistel tingimustel
Kai Villemson selgitab: vabavara litsentsid – miks, kellele ning millistel tingimustel
Üks võimalus koguda tuntust ja leida uuele äppile või rakendusele kasutajaid üle kogu maailma on anda oma tarkvara kasutusse vabavara litsentsi alusel.
Digiõppeplatvormi Schoolaby vabavarana kasutusele andmisel Net Groupi nõustanud advokaadibüroo RASK advokaat Kai Villemson kirjutab Foundme.io veergudel, mida sellise plaani puhul silmas pidada ja millistel tingimustel seda teha tasub.
„Olles otsustanud anda oma tarkvara üldsusele tasuta kasutusse, tuleb autoril valida, millise vabavaralitsentsi alusel seda teha. Populaarsemad neist on GNU üldine avalik litsents, GNU vähem üldine litsents, MIT litsents ja Apache litsents. Euroopas kogub aina rohkem populaarsust aga European Union Public License, mis töötati välja 2007. aastal ja mis on kättesaadav 22 Euroopa Liidu keeles,“ kirjutab Kai. Ka Net Group otsustas äsja oma digiõppeplatvormi Schoolaby litsenseerimisel EUPL-i kasuks.
Igal litsentsil on oma tingimused, mis määravad ära mis määral ja kuidas nimetatud vabavara võib kasutada. "Eristada saab kahte liiki vabavaralitsentse – copyleft ja permissive," selgitab Kai artiklis.
„Oma teose tasuta levitamine võib tarkvaraarendajale kaasa tuua tuntuse kogu maailmas. Lisaks vabatarkvarale võivad inimesed ja ettevõtted olla huvitatud sama autori teistest – muuhulgas tasulistest – toodetest. Lisaks võimaldab see ühiskonnale tagasi anda, luues lihtsamaid, säästvamaid ja funktsionaalsemaid tarkvaralahendusi nii eraisikutele kui riigiasutustele,“ loetleb Kai põhjuseid, miks tarkvaraettevõtted erinevaid vabavara litsentse tõsiselt kaaluda võiks.
Loe lisa Foundme.io portaalist
Digiõppeplatvormi Schoolaby vabavarana kasutusele andmisel Net Groupi nõustanud advokaadibüroo RASK advokaat Kai Villemson kirjutab Foundme.io veergudel, mida sellise plaani puhul silmas pidada ja millistel tingimustel seda teha tasub.
„Olles otsustanud anda oma tarkvara üldsusele tasuta kasutusse, tuleb autoril valida, millise vabavaralitsentsi alusel seda teha. Populaarsemad neist on GNU üldine avalik litsents, GNU vähem üldine litsents, MIT litsents ja Apache litsents. Euroopas kogub aina rohkem populaarsust aga European Union Public License, mis töötati välja 2007. aastal ja mis on kättesaadav 22 Euroopa Liidu keeles,“ kirjutab Kai. Ka Net Group otsustas äsja oma digiõppeplatvormi Schoolaby litsenseerimisel EUPL-i kasuks.
Igal litsentsil on oma tingimused, mis määravad ära mis määral ja kuidas nimetatud vabavara võib kasutada. "Eristada saab kahte liiki vabavaralitsentse – copyleft ja permissive," selgitab Kai artiklis.
„Oma teose tasuta levitamine võib tarkvaraarendajale kaasa tuua tuntuse kogu maailmas. Lisaks vabatarkvarale võivad inimesed ja ettevõtted olla huvitatud sama autori teistest – muuhulgas tasulistest – toodetest. Lisaks võimaldab see ühiskonnale tagasi anda, luues lihtsamaid, säästvamaid ja funktsionaalsemaid tarkvaralahendusi nii eraisikutele kui riigiasutustele,“ loetleb Kai põhjuseid, miks tarkvaraettevõtted erinevaid vabavara litsentse tõsiselt kaaluda võiks.
Loe lisa Foundme.io portaalist