Uudised

RASKi partner ning pankroti- ja maksejõuetuse valdkonna juht Tarmo Peterson osaleb valdkonna eksperdina riigi poolt tellitud Eesti maksejõuetusmenetluste efektiivsemaks muutmise võimaluste analüüsi koostamisel. Kokkupandav mahukas analüüs on tihedalt seotud Justiitsministeeriumi maksejõuetusseaduse revisjoniniga ning aluseks uute seadusmuudatuste läbiviimiseks.

Maksejõuetusmenetluse praktikas on esile kerkinud mitmed probleemid, mistõttu ei täida saneerimine sageli oodatud eesmärki. Näiteks esitatakse saneerimisavaldus liiga hilja ehk siis olukorras, kus ettevõtte maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning jätkusuutlik majandamine ei pruugi olla võimalik ka pärast saneerimist. Probleemideks on ka võlausaldajate vähene informeeritus makseraskustest, ebaõigete nõuete ja seotud isikutest võlausaldajate nõuete kajastamine saneerimiskavas ning makseraskustes ettevõtja üldine stigmatiseerimine, mis vähendab võlgniku motivatsiooni saneerimisabinõude varajaseks rakendamiseks. Tuleb märkida, et tegemist on probleemidega, mis on saneerimismenetlustele iseloomulikud ka teistes jurisdiktsioonides.

Lisaks eelnimetatud probleemidele tuleb Eestil üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 2019. aasta juunis vastu võetud direktiiv, mis käsitleb uusi ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimise, maksejõuetuse ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid.

Riigikantselei poolt tellitud maksejõuetusmenetluse analüüs aitab valitsusel läbi arutada maksejõuetusraamistike efektiivsemaks muutmise võimalused kooskõlas EL maksejõuetus direktiivis ettenähtud regulatsioonile ning välja töötada uue sobiliku õigusraamistiku.