Uudised

Tänases Postimehes ilmus pikk lugu Harmi külakoolist. Lugu on sellest, kuidas kogukond on näinud palju vaeva, et võimaldada maal elades oma lastele kvaliteetne haridus pärast seda kui riik 3 aastat tagasi põlise külakooli sulges.
Tänaseks käib kool kohtuteed Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 

Kohalike lastevanemate eestvedamisel loodi 3 aastat tagasi, pärast vana kooli sulgemist uus, kaasaegselt majandav Harmi kool. Selline kool, mis võiks oma mudelilt olla eeskujuks tervele Eestile. Tegutsemisaastate jooksul on kool suutnud opereerida edukalt nii majanduslike kui hariduslike näitajate poolest ning taganud kohalikele lastele kõikide osapoolte silmis kvaliteetsed ja riiklikule haridussüsteemile vastavad õppimisvõimalused. Vaatamata kõigele on Haridus- ja Teadusministeerium otsustanud ka uue kooli kinni panna.

Artiklis kommenteerib käimasolevat vaidlust RASKi vandeadvokaat Villy Lopman, kes esindab kohtus uue külakooli loojaid.

“Vaidluse üks osa on igati tavapärane – vaieldakse selle üle, mis on seaduse mõte ja kuidas peaks seadust tõlgendama ning rakendama konkreetses kaasuses. Selleks kohtud ongi, et anda vastus tõlgenduslikele küsimustele.

Tavapäratu on antud kaasuses ministeeriumi käitumine – Harmi kool pandi suve alguses 2021 kinni nii, et mitte kedagi puudutatud inimestest (v.a kooli direktor) ei kaasatud enne sellise kaaluga käskkirja tegemist. Selline haldusmenetlus on vastuolus kõikide Eestis kunagi kehtinud ja täna kehtivate õigusnormide  põhimõtetega. Õigusliku vaidluse tekkimine riigi ja inimese vahel ei muuda inimest ilma õigusteta olevuseks. Ministeeriumi kohustus on tagada Eesti elanikele, olenemata nende asukohast ligipääs haridusele ja jõupositsiooni demonstreerimine selle asemel, et otsida lahendusi, räägib selgelt sellele eesmärgile vastu.”

Loe lisa Postimehest: https://arvamus.postimees.ee/7401411/elo-liina-kaivo-liisa-lota-kaivo-ei-ole-olemas-vales-kohas-elavaid-opilasi