Uudised

Riigikogu võttis täna vastu seadusmuudatused, mis on vajalikud rakendamaks 19. märtsil heaks kiidetud valitsuse esimest abipaketti.

Olulisemad maksumuudatused puudutavad aktsiisimäärasid, maksuintresse, annetusi ning sotsiaalmaksu tasumist. Lisaks valitsuse abipaketi meetmetele sisaldavad vastuvõetud muudatused ka füüsiliste isikute tulumaksusoodustust ja käibemaksumäära vähendamist. Lühidalt on muudatused järgmised:

>> kütuste (vedelgaas, diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, maagaas ning elektrienergia) aktsiisimäära vähendatakse perioodil 01.05.2020 – 30.04.2022;

>> alates 01.03.2020 kuni eriolukorra lõppemiseni ei arvestata ja tasuta maksuvõlgnevustelt intressi;

>> eriolukorra lõppemisest kuni 31.12.2021 on maksuvõlgnevustele kohaldatav intressimäär 0,03% päevas;

>> 01.05.2020 – 31.12.2021 on maksuhalduril õigus vähendada maksuvõla ajatamisel intressimäära kuni 100%;

>> kohustust tasuda sotsiaalmaksu kuumääralt ei kohaldata 2020. aasta märtsis, aprillis ja mais;

>> FIE eest tasub esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse riik;

>> alates 01.01.2020 lubatakse füüsilistel isikutel metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ja Natura 2000 erametsamaa toetusest maha avata täiendavalt 5000 eurot;

>> 12.03.2020 kuni 01.07.2020 ei tasu juriidiline isik tulumaksu annetustelt ja kingitustelt, mis on tehtud Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele või hoolekandeasutusele või Eestis asuva haigla pidajale;

>> alates 01.05.2020 maksustatakse elektroonilisi väljaandeid senise 20% asemel 9%-ga;

Eesti meetmed võrdluses teiste riikide praktikaga

Kuigi mitmete meetmete puudujäägiks võib pidada lühiajalisust, on teiste riikide praktikat jälgides tegemist nii-öelda klassikalise lahendusega. Kõige sagedamini rakendavadki riigid abimeetmena võimalust lükata edasi deklaratsioonide esitamist ning maksude tasumist, rakendamata seejuures sanktsioone.

Euroopas ringi vaadates võib küll tunduda, et nii mõnegi riigi maksumeetmete nimekiri on muljetavaldav, kuid täpsemalt lugedes selgub tihti, et üks osa nende riikide abimeetmetest on Eesti maksumaksja igapäev. Nii on mitmed riigid (nt Prantsusmaa, Läti) ühe abimeetmena lubanud kiiremini menetleda käibemaksu tagastusnõudeid. Eesti maksumaksjale tagastatakse aga juba praegu enammakstud käibemaks paari päeva jooksul. Seaduses lubatud 60-päevast tähtaega rakendatakse vaid juhul, kui maksuhalduri hinnangul on vajalik täiendav kontroll.

Mida võiks täiendavalt kaaluda?

Kuigi teiste riikide kontekstis on Eesti poolt rakendatavad maksumeetmed tavapärased, ei tähenda see, et ettevõtjate jaoks ei saaks teha veelgi enam. Positiivse näitena teiste riikide praktikast saab tuua näiteks hotellide ja restoranide kui kõige enam kannatava sektori vabastamine kinnisvaramaksust. Eesti kontekstis võiks kõnealuse sektori vabastada näiteks maamaksust. Maksuvõit ei ulatu ettevõtjate jaoks küll kümnetesse tuhandetesse, kuid praegusel keerulisel ajal on igasugune abi tervitatav.

Lisaks on mõned riigid (nt Kreeka ja Küpros) otsustanud vähendada ajutiselt käibemaksumäära. Vähendatud on nii spetsiifilistele kaupadele kohalduvat määra (nt isikukaitsevahendid) kui ka üleüldist käibemaksumäära.

Täna riigikogu heakskiidu saanud maksumuudatused on üks samm leevendamaks COVID-19 tagajärgi läbi maksumeetmete. Valitsuse lubatud teine meetmete pakett sisaldab loodetavasti juba pikemaajalisi maksumeetmeid, mis võtavad arvesse ka kõige enam kannatavate sektorite eripära ning aega, mis kulub neil kriisist taastumiseks.