Uudised
Andrei Svištš kommenteerib Ekspressi veergudel, mida murrangulist tõi kohtumenetlus aastal 2022
Andrei Svištš kommenteerib Ekspressi veergudel, mida murrangulist tõi kohtumenetlus aastal 2022
Eesti Ekspress avaldas täna Eesti tugevamate kriminaalmenetluse valdkonna advokaatide seas läbi viidud küsitluse, milles väljaanne otsis vastus küsimusele: millist 2022. aastal kohtus sündinud lahendit peate enda jaoks kõige olulisemaks ja miks?
RASKi kriminaalmenetluse valdkonnajuht Andrei Svištš tõstis omalt poolt esile süütuse presumptsiooni riivet erinevate kohtuvaidluste puhul ning mõiste sisulisema mõtestamise vajadust olukorras, kus isegi Euroopa Komisjon on algatanud Eesti suhtes süütuse presumptsiooni tagmise ja õigukaitsevahendite vajakajäämise tõttu rikkumismeneltuse.
„Hiljuti toimunud riigikohtu avalikul istungil jäid kõlama prokuratuuri põhjendused selle kohta, et kriminaalasjades võidakse kohtueelse menetluse info avaldamisel rikkuda süütuse presumptsiooni. Eriti märkimisväärne on see olukorras, kus Euroopa Komisjon on algatanud Eesti suhtes süütuse presumptsiooni tagamise ja õiguskaitsevahendite vajakajäämise tõttu rikkumismenetluse.
Samal ajal kiputakse Eestis tegema kriminaalasju puudutavaid pressikonverentse ja kahtlustuste ilmnemisel kujuneb reeglina surve kahtlustuse saanud isikud ametist vabastada. Tahaks loota, et käimasolevate ja tulevaste meediavaidluste kombinatsioonis leiab aset süütuse presumptsiooni tegelik mõtestamine ja praktikas selle sisukam järgimine.“
Loe täismahus artiklit
RASKi kriminaalmenetluse valdkonnajuht Andrei Svištš tõstis omalt poolt esile süütuse presumptsiooni riivet erinevate kohtuvaidluste puhul ning mõiste sisulisema mõtestamise vajadust olukorras, kus isegi Euroopa Komisjon on algatanud Eesti suhtes süütuse presumptsiooni tagmise ja õigukaitsevahendite vajakajäämise tõttu rikkumismeneltuse.
„Hiljuti toimunud riigikohtu avalikul istungil jäid kõlama prokuratuuri põhjendused selle kohta, et kriminaalasjades võidakse kohtueelse menetluse info avaldamisel rikkuda süütuse presumptsiooni. Eriti märkimisväärne on see olukorras, kus Euroopa Komisjon on algatanud Eesti suhtes süütuse presumptsiooni tagamise ja õiguskaitsevahendite vajakajäämise tõttu rikkumismenetluse.
Samal ajal kiputakse Eestis tegema kriminaalasju puudutavaid pressikonverentse ja kahtlustuste ilmnemisel kujuneb reeglina surve kahtlustuse saanud isikud ametist vabastada. Tahaks loota, et käimasolevate ja tulevaste meediavaidluste kombinatsioonis leiab aset süütuse presumptsiooni tegelik mõtestamine ja praktikas selle sisukam järgimine.“
Loe täismahus artiklit