Õigusalased soovitused ettevõtluseks eriolukorras
Ehitusvaldkond
Ehitusvaldkond
- Kuigi praeguses olukorras on tarneraskustest tulenevad töö tähtaegade ületamised suure tõenäosusega põhjendatavad (vt täpsemalt „Lepingulised suhted“), ei vabasta see ehitusettevõtjat tellija teavitamise kohustusest. Seadusest tulenevalt peab teist poolt teavitama kohustuse täitmist takistavast asjaolust viivitamatult pärast sellest teadasaamist. Seega peaks õiguslike riskide maandamiseks olema pidevas suhtluses töö tellijaga ning hoidma teda kursis kõikvõimalike tarnehäiretega. Sama põhimõte kehtib ka siis, kui töö tegemist takistab mõne alltöövõtja töö seiskumine, tema tarneraskused või muud häired.
- Riiklikule eriolukorrale viitamisel tööde seiskumise või edasilükkumise põhjusena, peab eriolukord olema ka tegelikuks viivituse põhjuseks. Riiklikku eriolukorda ei saa kasutada ettekäändena oma kohustuste täitmata jätmisel, kui kohustus jäi tegelikult täitmata mõnel muul põhjusel.
- Täiendavat tähelepanu tuleks eriolukorra raames ehitusettevõtjatel pöörata oma töötajate turvalisusele. Väga täpselt tuleks järgida kõiki riiklikul tasandil antud soovitusi haigestumise vältimiseks ning tööohutuse tagamiseks ehitusobjektidel. Peale haigestumiste vältimise vähendab eriolukorrale vastav tööde ümberkorraldamine ka õiguslikke riske, seda nii suhetes töötajate kui ka ehitustööde tellijatega.
- Töö tähtaegade venimine tekitab ebamugavusi nii töövõtjale kui ka töö tellijale ning pooltevaheline aus ja operatiivne suhtlus on oluline mitte ainult õiguslikust perspektiivist vaid oluline ka usalduslike suhete hoidmiseks. Samuti tagab operatiivne ja aus suhtlus hea pinnase võimalike järeleandmiste tegemiseks ja tähtaegade pikendamiseks. Kõikide erikokkulepete tegemisel peaks kogu pooltevaheline suhtlus olema kirjalikult fikseeritud, vältimaks võimalikke vaidlusi tulevikus.