Riiklik eriolukord omab kahtlemata mõju ärikinnisvara üürisuhetele. Eelkõige mõjutab praegune olukord üürnike maksevõimekust ning üürileandja kohustusi seoses üüripinna hooldamisega.
- Kuigi seaduse järgi ei ole rahalise kohustuse täitmisega viivitamine üldjuhul vabandatav, on üürnike majandusliku olukorra halvenemine hetkeolukorras mõistetav. Üürnike vaatenurgast on oluline seda kommunikeerida ka üürileandjale, jättes seejuures viimasele kindluse, et üüritasu siiski makstakse. Kuna üürileandja loomulikuks huviks on pinna kasutamise eest tulu saamine, on soovitatav kokku leppida ajutises paindlikus maksegraafikus või üüritasu vähendamises.
- Haiguspuhangud viivad ka töökoosseisu ajutise vähenemiseni, mistõttu ei pruugi üürileandjal olla endist võimekust üüripinna lepingujärgseks hooldamiseks. Ka siinkohal on oluliseks märksõnaks üürileandja ja üürniku vaheline operatiivne suhtlus. Kui üüripinna hooldamisega seotud võimekuse vähenemine on ajutine, saab mõistlik üürnik sellest tõenäoliselt aru ning poolte vahel on võimalik saavutada mõlemaid osapooli vähemalt ajutiselt rahuldav kokkulepe. Oluline on seejuures silmas pidada, et üürnikule tuleb siiski tagada turvalised üüriruumid.
- Kokkuvõtvalt tuleks lepinguliste kohustuste täitmata jätmise ohu korral teist osapoolt sellest võimalikult varakult teavitada. Ühelt poolt maandab kohane teavitus õiguslikke riske, kuid teiselt poolt võimaldab varajane etteteavitamine teha teisel poolel vajalikke ümberkorraldusi. Kohene teavitamine annab raskustesse jäänud osapoolele ka parema positsiooni tulevastes läbirääkimistes. Keskse tähtsusega on pooltevahelise suhtluse ja võimalike lepingumuudatuste kirjalik fikseerimine, järgides seejuures lepingus sätestatud korda.