Riigile õigusanalüüs rahvusvahelisse vahekohtu tribunali jõudnud Tallinna Vee tariifide vaidluses.
Sisu
21. juunil 2019 langetas Maailmapanga juures asuv rahvusvahelise vahekohtu tribunal otsuse mitte rahuldada Tallinna Vesi AS nõudeid tariifivaidluses Eesti riigi vastu, säästes otsusega pealinlastele üle 67 miljoni euro. RASKi partner Märt Rask ja advokaat Birgit Aasa koostasid nimetatud arbitraaživaidluses Eesti riigile põhjaliku õigusanalüüsi, andes omapoolse eksperthinnangu vaidluse all olevatest Eesti ja EL avalikku õigust puudutavatest küsimustest.
Juba rahvusvahelise vahekohtu otsustusperioodil, 2018. aasta märtsis kirjutas RASKi EL õiguse ekspert Birgit Aasa Postimehes (toonasest) vastavaldatud Euroopa Kohtu otsusest sarnases vaidluses liikmesriikide investeeringute kaitse lepingute üle (nn intra-EU BITs), mis lubas etteruttavalt aimata, et ka Tallinna Vee vaidlus jõuab igal juhul riigi jaoks positiivse lahendini. Ehk osaliselt ka 2018. aasta Euroopa Kohtu Achmea lahendist mõjutatuna, kinnitab värske vahekohtu otsus lõplikult, et Tallinna Veel puudub õiguslik alus nõuda veehinna tõstmist riigi seadustes määratust kõrgemale.
Kaua kestnud vaidluse objektiks oli Tallinna Vee ja selle omanike leping Tallinna linnaga, mis sõlmiti 2001. aastal 20 aastaks. Lepingu järgi pidi vee hind olema majanduslikult põhjendatud ja kujunema vastavalt Eesti seadustele. 2009. aasta seaduse muudatustega anti veehinna küsimused Konkurentsiameti pädevusse, kes leidis, et Tallinna Vesi teenib kõrgete hindade pealt kasumit, mis on suurem kui Eesti seadus monopolidele lubab. Sellegipoolest nõudis Tallinna Vesi Konkurentsiametilt heakskiitu varasemast veelgi kõrgematele veetariifidele. Hinnatõusust keeldumisel pöördus Tallinna Vesi Eestis kohtusse ning kaotas. Riigikohus tegi asjas 2017. aastal otsuse, millega kinnitas, et ettevõte ei või põhjendamatult kõrget hinda nõuda.
2016. aastal esitasid Tallinna Vesi koos omanik United Utilities (Tallinn) Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamise nõude Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu alusel Maailmapanga juures asuvasse vahekohtusse. Vahekohus nõustus Eesti riigi ja RASKi ekspertide seisukohaga, et erastamisel sõlmitud haldusleping ega riikidevaheline investeeringute soodustamise leping ei sisalda lubadust tõsta vee tariife seaduses lubatust kõrgemale.