Kliendi edukas esindamine kohtuvaidluses Tartu valla üldplaneeringu üle
Sisu
RASKi advokaadid Sandra Kaas ja Villy Lopman esindasid edukalt klienti kohtuvaidluses Tartu vallaga uue valla üldplaneeringu üle.
Vaidluse all olid maakasutuse juhtotstarbe ja müranormide omavahelised seosed
Kohtuvaidluse keskmes oli küsimus, kas Tartu vald võis jätta üldplaneeringus kliendi kinnistule juhtotstarbe määramata vaatamata vajadusele lahendada müraga seotud ruumikasutuslikku konflikti konkreetses piirkonnas. Kliendi kinnistu asus tehase kõrval, mille tegevusest lähtusid mürahäiringud. Uue üldplaneeringuga määras Tartu vald kliendi kinnistu juhtotstarbeta maa-alale. Müratundlikkus (sh kehtivad müranormid) on otseselt seotud üldplaneeringus määratavate juhtotstarvetega, sest mürakategooriad määratakse kindlaks vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele, mitte maakatastrisse kantud kinnistu sihtotstarbele või maa tegelikule kasutusele. Õiguslikus mõttes ei asu seega juhtotstarbeta maa-ala ühegi mürakategooriaga maa-alal ning juhtotstarbeta maa-ala ei ole müratundlik ala, millel kehtiksid õigusaktidest tulenevad müra normtasemed. Seega jäid kliendi õigused ja huvid üldplaneeringu kehtestamise järgselt kaitseta.
Maakasutuse juhtotstarbe määramata jätmine oli kaalutlusviga ja üldplaneering kuulus kliendi kinnistu osas tühistamisele
Tartu Ringkonnakohus rahuldas RASKi apellatsioonkaebuse ja tegi asjas uue otsuse, millega tühistas kehtestatud Tartu valla üldplaneeringu osas, milles ei määratud kliendi kinnistule juhtotstarvet ning kohustas Tartu valda mõistliku aja jooksul tegema selles osas uue otsuse ehk kaaluma kliendi kinnistule konkreetse juhtotstarbe määramist. Samuti mõistis Tartu Ringkonnakohus vallalt kliendi kasuks välja kõik kliendi poolt kantud menetluskulud. Ringkonnakohus asus seisukohale, et Tartu vallal oleks tulnud kliendi kinnistule määrata juhtotstarve, et oleks selge, milline mürakategooria kliendi kinnistul kohaldub ning vastavalt oleks lähedalasuvatel müratekitajatel võimalik samuti vastava mürakategooriaga arvestada. Ringkonnakohtu hinnangul oli kliendil selliseks juhtotstarbe määramiseks õigus, kuna juhtotstarbe määramata jätmisega oli klient asetatud ebaselgesse õiguslikku olukorda, kus oma õiguste kaitsmine oli tema jaoks muutunud märkimisväärselt keerulisemaks. Ringkonnakohus selgitas, et kohalik omavalitsus ei saa jätta isikute õigusi arvestamata põhjendusega, et nende elamu lähipiirkond on aja jooksul planeeritud valdavalt tootmismaaks. Vastupidi, sellises olukorras peab kohalik omavalitsus piirkonna tootmismaaks planeerimisel juba varakult arvestama sellega, et selles piirkonnas on juba elamud ning tootmisettevõtetel tuleb tootmisüksuste rajamisel ja kujundamisel selle asjaoluga arvestada.
Kohtulahend täpsustas kohalike omavalitsuste kohustusi üldplaneeringute koostamisel
RASKi hinnangul on tegemist olulise kohtulahendiga, kuna selles täpsustati esmakordselt kohaliku omavalitsuse kohustust tegeleda akustilise planeerimisega. Üldplaneeringuga juhtotstarbe määramata jätmine tähendab samuti müra normtaseme kategooria määramata jätmist. See on vastuolus seadusandja mõtte ja eesmärgiga, milleks on olnud panna omavalitsustele kohustus lahendada enda haldusterritooriumil parimal viisil müraga seotud ruumikasutuslikud konfliktid. Kohaliku omavalitsuse poolt määratavate mürakategooriate näol on lõppkokkuvõttes tegemist maa-alade kasutustingimustega, mis kuuluvad olemuslikult üldplaneeringu reguleerimisalasse. Kohalikud omavalitsused tunnevad oma piirkonna eripärasid ja elanike vajadusi paremini kui riigiasutused. Seetõttu ongi kohalikele omavalitsustele pandud õiguslik kohustus kohandada üldplaneeringuga müranorme vastavalt kohalikele tingimustele ja oludele, sh elanike õigustele ja ootusele.